asukoht Eng joon

Näitus toimub Noblessneri valukojas, Tööstuse 48,Tallinn. Sissepääs Tööstuse tänavalt.



Noblessneri laevatehas, omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas, oli 1913. aastal Tallinnas asutatud tööstusettevõte, mille põhitegevus oli allveelaevade ehitus ning hooldus. Aja jooksul on ta kandnud ka nimesid Tallinna Meretehas, Peetri tehas, Meretehas nr 7, Sõjalaevastiku tehas nr 7, 7. sõjatehas; tänapäeval nimetus Peetri sadam. Aastal 1912 moodustasid kaks Peterburi kompaniid - Ludvig Nobel (diislid), mille juht oli Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vend Emanuil Nobel, ja Lessner (torpeedoseadmed) - Revelis firma allveelaevade ehitamiseks. Lühikese ajaga ehitati Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud. Toona oli tavaline, et töölised ja ka asutuse või tootmisettevõtte juhtkond ja ametnikud elasid ühtse kolooniana võimalikult töökoha lähedal. Sõjaks valmistuv Venemaa keisririik panustas eriti just laevastiku arendamisesse ja rajas seepärast Peterburi ning Balti kubermangudesse suured laevaehitustehased. Tallinna asutati sõjalaevade ehitamiseks 3 suuremat tehast - Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas.

Aastatel 1914-1917 ehitati Reveli Noblessneri Laevatehases ehk hilisemas Peetri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva. Tallinnas asunud Voltas valmistati ehitatavate allveelaevadele kogu elektriseadmestik.

Aastal 1916 sai tehas tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjalidest jõuti kohale tuua, kuid allveelaevad jäidki vaid projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalidest ehitati iseseisva Eesti merelaevanduse jaoks kolm terasest kaubalaeva.

Noblessneri Laevatehas nimetati 1916. aastal ümber Peetri Laevatehaseks, 1945. aastal sai sellest Tallinna Meretehas. Viimane kuulub käesoleval ajal Balti Laevaremonditehase Grupi koosseisu.

Noblessneri valukoda, mis on üks suuremaid ehitisi kogu Noblessneri territooriumil, meenutab oma arhitektuurilt tohutut tööstuskatedraali. Ainulaadseks teeb ehitise ka püstpakkudest ehitatud põrand, mis annab hoonele erilise akustika. Hoone ongi tänapäeval leidnud kasutust just erinevate kontserdite, lavastuste, muusika- ja moeürituste toimumispaigana.